Võrumõisa perekonnanimede päritolust

• Avaleht
• EGeS Võrumaa osakond
• Uuritavad Võrumaa nimed
• Sugupuud veebis
• Genealoogiaalane kirjandus
• Kasulikke linke

Tavaliselt arvatakse, et mõisnikud määrasid talupoegadele perekonnanimed ning enamik eesti perekonnanimedest on tulnud talunimedest. Senised uurimused on näidanud, et nimedepaneku ajal ei olnud mõisnikel ja pastoritel sellist piiramatut omavoli, nagu tavaliselt arvatakse ning talunimedele toetuvate perekonnanimede osakaal mõisavaldades on vaid 1/6–1/4. Aadu Musta sõnul ei saa see osakaal palju suurem ollagi, sest talunimesid oleks nappinud. Seega on suur osa eesti perekonnanimedest pärit teistest allikatest.

Oma bakalaureusetöö põhjal võin väita, et vähemalt Võrumõisa puhul ei pea viimane väide paika ja talunimedest moodustatud perekonnanimede arv võib olla palju suurem kui üks neljandik.

Ajaloolise Võrumaa kihelkondade perekonnanimede seotus talunimedega erineb kihelkonniti. Üht kihelkonda iseloomustab talunimele toetuvate perekonnanimede, teist loodusest võetud perekonnanimede rohkus. Erinevusi on märgata mitte ainult kihelkondade vahel, vaid ka ühe kihelkonna sees.

Ühe kihelkonna ja mõisavalla perekonnanimede erinevus või sarnasus sõltus enamasti sellest, kas nimed määrati või lasti talupoegadel endil valida. Oluliseks teguriks oli ka nimedepaneku aeg, sest seaduse kohaselt pidi talurahvas vabanema neljas järgus aastatel 1823–1826. Esimestena said endale perekonnanime valida peremehed ja alles siis sulasrahvas.

Perekonnanimede panek Põlva kihelkonnas on olnud erinev enamikust kihelkondadest. Põlva kihelkonnas toimus nimedepanek juba 1822. aasta suvel, tegemata vahet peremeeste ja sulasrahva vahel. Põlva koguduse pastor Schwartz arvas, et kuna kirjutamisel on uus kirikuraamat, oleks asjaajamise ühtluse huvides lihtsam, kui kõik Põlva kihelkonna inimesed saaksid perekonnanimed korraga. Üldiselt oli Võrumõisa elanikel nimevalikul vabad käed ja seega näitavad analüüsi tulemused just talupoegade nime-eelistusi ja mõttemaailma.

Võrumõisa perekonnanimed

Võrumõisas esines 97 erinevat nime, neist jäi tuvastamata seitse nime. Võrumõisas tuvastatud 90 nimest on eestikeelsed 85 nime ehk u 95% ja saksa- või segakeelsed 5 nime. Päritolu alusel jagunesid nimed nimelise (52 ehk 57,8%) ja apellatiivse ehk mittenimelise algupäraga perekonnanimedeks (38 ehk 42,2%).

Kõige sagedamini võeti perekonnanimeks kohanimi, seejärel valiti loodussõnavara seast. Palju vähem võeti perekonnanimesid isikunimede või ametinimetuste hulgast. Kohanimelähtelisi perekonnanimesid oli rohkem kui kõiki teisi perekonnanimesid kokku.

Kohanimele toetuvaid perekonnanimesid oli tuvastatud nimede seas 46 (51,1%) ja isikunimele toetuvaid nimesid 6 (6,6%). Nimelise algupäraga perekonnanimede suur hulk näitab, et Võrumõisas eelistati võtta perekonnanimeks juba rahva sees tuntud ja harjumuspäraseid nimesid. Koha- või isikunimele toetuvate nimede hulk võib tegelikult olla palju suurem, sest paljud apellatiivsed nimed võivad olla kunagised koha- või isikunimed, kuid seda ei ole võimalik analüüsitud materjali alusel kinnitada.

Kohanimedele toetuvate nimede seas eelistati kõige enam perekonnanime aluseks võtta talunimi (39 ehk 43,3%). Siia kuuluvad ka sellised perekonnanimed, mis on moodustatud küla- ja talunime liitmisel. Külanimesid võeti perekonnanimeks neljal (Kaepasuu, Leetwa, Nawwi, Uddras) ja loodusobjektide nimesid kolmel juhul (Krebbetz, Körtemoetz, Sossaar).

Suur hulk talu- või külanimesid esines lühendatud kujul või muus käändes kui nimetav ja omastav. Põhjuseks on see, et suur osa kohanimedest (eriti talunimed) on omastavas käändes. Perekonnanimede kirjapanekul pandi nimed aga nimetavasse käändesse. Sellised talunimed, mis on pandud nimetavasse käändesse, on Kammer, Kaust, jne, ning külanimi on Uddras. Lühendatud talu- või külanimi on List, Onno jt. Kombineeritud talu- või külanimed olid Kaepakaust, Kaepasuu, Kaepein, Kammerson,jt.

Isikunimele toetuvad nimed olid esindatud kas puhtal kujul (Johann, Leosk, Pahl, Tinnus) või oli nimele liidetud sugulussuhet märkiv -son (Mertson). Kombineeritud kujul esines üks nimi (Reinwald).

Apellatiivse algupäraga perekonnanimesid oli 38 ehk kõigi tuvastatud nimede hulgast 42,2%. Kõige suurem hulk apellatiivse algupäraga nimesid oli võetud loodussõnavarast 26 (28,8%). Kõige rohkem pandi maastikuelementide nimetusi (14 korral ehk kõigist tuvastatud nimedest 15,5%): Jerpöld, Jöggeda, Jöggewa, Joeperra, Joeweer, Koiwsaar, Kopli, Laas, Leppist, Pedastsaar, Puiemötz, Oijaweer, Sursaar ja Wald., seejärel puude, taimede ja nende osade nimetusi (8 korral (Heim, Jallai, Koiwweer, Lep, Raach, Sibbol, Sok ja Wahher).. Huvitaval kombel ei olnud Võrumõisas valitud perekonnanimeks ühtegi kalanime, loomanimesid on võetud perekonnanimeks vaid ühel juhul Tarw. Linnunimesid võeti ainult kahel korral (Kikkas, Möttus) ja taevakeha nimetus ühel korral (Taeht).

Eseme- ja tootenimetusi ning ametinimetusi võeti perekonnanimeks kolmel korral (Jüwata, Klaas, ja Parweots), (Aid, Kasak, Kirrotaja). Iseloomustavaid perekonnanimesid oli kaks (Mötshärg ja Waert). Neile võib tinglikult lisada kaks värvuse nimetust (Walge ja Wals). Huvitav on see, et mõlemad värvused on väga heledad. Iseloomustavatest nimedest eraldab värvuseid see, et nii Walge kui Wals iseloomustab pigem maastikku kui inimest. Ühe perekonnanime aluseks oli arv (Uets). Leidus ka üks abstraktne nimi (Röhm).

Võrumõisas oli 1826. aasta 54st talust 22 taluperemehe perekonnanimi võetud oma talu või talu varasema nime järgi (Loso (Kiwwi) talu > perekonnanimi Kiwwi). Kokku oli Võrumõisas 1826. aastal 54 talul 27 erinevat nime. Korduvad nimed olid: Loso (6), Kausta (5), Korroli (6), Meltza (6), Zoppa (4), Onaperra (3), Metzaro (2), Rinni (2) ja Soe (2).

Talude endised peremehed (või nende järglased) olid võtnud perekonnanimeks oma kodutalu nime kolmel juhul: Kammer, Paddosepp ja Zaehr. Kammeri (T50), Paddosepa (T7) ja Zäihra talu (T10) peremehed 1826. aastal kandsid Kammersoni, Pahli ja Laetti nime.

Kuna Võrumõisas oli korduvaid talunimesid palju ja mõnes ainulaadse nimega talus elas mitme suguvõsa esindajaid, kes soovisid talu nimest perekonnanime moodustada, siis pandi perekonnanimedeks talunimi nimetavas või omastavas käändes, nime moodustamiseks kasutati taanet, talu nimele lisati mingi liide või sõna vms. Sama talu nimest või samanimeliste talude nimedest saadi järgnevad perekonnanimed: Kammeri talu > Kammer ja Kammerson; Kausta talud > Kaust ja Kaepakaust; Listago talud > List ja Listak; Loso talud > Loos, Loosu, Leoskkarris ja Looskarri; jt

Perekonnanimedeks ei võetud 9 talude nimesid (Korroli, Meltzaro, Metzaro, Näcsi, Rautseppa, Soe, Udriko, Waski ja Zopajago). Huvitav on see, et neist kolm talunime olid korduvad. Põhjusi, miks neid talunimesid ei võetud perekonnanimedeks, võis olla mitmeid: perekonnanime oli pandud teistes mõisavaldades, peremees on võtnud endise kodutalu nime või venna perekonnanime, valinud apellatiivset päritolu nime jm.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõige sagedamini võeti Võrumõisas perekonnanimeks kohanimi, seejärel valiti loodussõnavara seast. Palju vähem võeti perekonnanimesid isikunimest, eseme- või tootenimetuste või ametinimetuste hulgast. Kohanimelähtelisi perekonnanimesid oli rohkem kui kõiki teisi nimesid kokku.

Analüüsi tulemused näitasid, et üle poole Võrumõisa tuvastatud perekonnanimedest toetus kohanimedele. Talude nimedest lähtuvaid perekonnanimesid oli 43%. Nii suurt hulka talunimelähteseid perekonnanimesid võib lugeda erandlikuks. Talude nimed olid kasutajatele harjumuspärased ja neil oli kindel koht kogu senises nimetraditsioonis. Seega oli üsna suure nimevalikuvabadusega Võrumõisas talunimedest võetud perekonnanimede suur arv mõistetav.

Iga suguvõsauurija peaks kindlasti tähelepanu pöörama ka suguvõsas esinenud perekonnanimede päritolule. Tihti on peres nime kujunemise kohta oma lugu, kuid kindlasti tuleks selle paikapidavust kontrollida. Kohanimede uurija Marja Kallasmaa arvab, et eesti talunimedes ja perekonnanimedes on rahvaetümoloogia osa suurem, kui tavaliselt on arvatud.