Võrumaa suguvõsade uurimine

• Avaleht
• EGeS Võrumaa osakond
• Uuritavad Võrumaa nimed
• Sugupuud veebis
• Genealoogiaalane kirjandus
• Kasulikke linke

Võrumaa suguvõsade uurimisest Eesti Genealoogia Seltsis*

Jaan Tagaväli

Eesti Genealoogia Seltsi juhatuse liige, koordinatsiooninõunik

Võrumaast üldiselt. Nimedepanemise ajal 19.sajandi I poolel oli Eesti alal kokku 9 maakonda. Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermangu maakonnad olid Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa. Hiiumaa kuulus sel ajal Läänemaa koosseisu, kuigi suguvõsauurimise mõttes vaadeldakse Hiiumaad tavaliselt Läänemaast eraldi. Lõuna-Eesti ehk Liivimaa kubermangu põhjaosa maakonnad olid Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Ajalooline Võrumaa piirnes ida pool Pihkva kubermanguga ning lõunas oli naabriks Liivimaa kubermangu Valga maakond. Põhja ja lääne pool asus Tartu maakond. Praegune Võrumaa ei kattu ajaloolise Võrumaaga, mille alal asuvad nüüd lisaks Võrumaale ka Põlva- ja Valgamaa.  

Võrumaa oli Eesti ala keskmise suurusega maakond. Lõuna-Eestis perekonnanimede panemise ajal 1822-1826.a kuulus maakonna koosseisu 8 kihelkonda. Need olid Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste ja Vastseliina. Igas kihelkonnas oli oma kihelkonnakirik.

Võrumaa valdadest. Võrumaa alal hakati mõisaid rajama üsna varsti pärast võõrvägede vallutusi 13. sajandil.  Nimedepanemise ajal oli Võrumaal umbes 100 mõisa. 19. sajandi I veerandil, veel enne nimedepanemist hakati Eesti alal teatavasti moodustama valdasid. Algul moodustati vallad peamiselt mõisapiirkondade järgi, seepärast võib neid nimetada ka mõisavaldadeks. Niisiis tekkis Võrumaal esialgu sadakond valda. Kõige rohkem oli valdasid Kanepi, Põlva ja Rõuge kihelkondades – igaühes umbes 20 valda. Urvaste kihelkonnas oli 15 valda ning ülejäänud kihelkondades oli igaühes valdasid alla 10.

Nimedepanemisest Võrumaal. Nimedepanemise aeg on suguvõsauurimises mõneti pöördelise tähendusega. Põhja-Eestis pandi talurahvale perekonnanimed hiljem kui Lõuna-Eestis. Üldise nimedepanemise ajal aastatel 1822-1835 elas Eesti alal ligikaudu kaks korda vähem inimesi kui tänapäeval, seega umbes 700 000 inimest. Nendest hinnanguliselt ca 30 000 isikul (aadlikud, vaimulikud, sõjaväelased jms) oli perekonnanimi juba varem olemas. Ülejäänud said endale perekonnanimed üldise nimedepanemise käigus. Kokku pandi Eesti alal talurahvale perekonnanimesid ligikaudu 80 000 korral. Siia hulka on arvatud nii unikaalsed (ehk ainulaadsed või kordumatud) kui ka universaalsed (ehk korduvad) nimed. Unikaalseid nimesid pandi ainult ühes vallas ning mujal Eesti alal seda nime ei esinenud. Selliseid nimesid oli Eestis ca 29 000. Seevastu universaalseid nimesid pandi rohkem kui ühes vallas ning neid oli ca 12 000. Neid nimesid pandi erinevates valdades kokku ca 51 000 korral. Seega tekkis nimedepanemise ajal Eesti alal ca 41 000 erineva kirjapildiga perekonnanime.

Ajaloolisel Võrumaal pandi nimedeuurija professor Aadu Musta andmetel nimesid umbes 6500 korral. See arv sisaldab ka korduvaid nimesid. Kui vaadata nimedepanemise aega Võrumaa kihelkondade lõikes, siis konkurentsitult kõige rohkem nimesid pandi  Rõuge kihelkonnas – ca 1400 nime. Samuti pandi palju nimesid Urvaste  kihelkonnas –  ca 1000 nime. Põlva ja Räpina kihelkondades pandi mõlemas ca 950 nime. Teistes kihelkondades pandi nimesid juba vähem: Kanepis ca 670, Vastseliinas ca 650, Harglas ca 460 ja Karulas ca 400 nime.

Valdadest pandi kõige rohkem nimesid Vastseliina kihelkonna Vastseliina vallas – 400 nime, samuti Räpina kihelkonna Räpina vallas – 400 nime ja Urvaste kihelkonna Vana-Antsla vallas – 330 nime. Teistes valdades pandi nimesid juba vähem: oli valdasid, kus pandi üle saja nime, aga oli ka neid, kus nimesid oli ainult paarkümmend või veelgi vähem.

Võrumaa suguvõsade uurimisest. Ülevaate tegemisel on kasutatud Eesti Genealoogia Seltsi uurijate ja uuritavate nimede andmebaasi. Kui Eesti Genealoogia Seltsi nimekirjas on uurijaid ühtekokku umbes 590, siis Võrumaa suguvõsade uurijaid on nende hulgas ligikaudu 100 inimest. Seega on igal kuuendal seltsi liikmel tegemist Võrumaa suguvõsadega. Kuigi Võrumaa suguvõsade uurijaid on paljudes seltsi osakondades, on valdav osa nendest siiski Tallinna osakonna liikmed. Neid on ca 60 inimest. Tallinna osakonnas on kokku ca 290 liiget, mis tähendab seda, et ligilähedaselt iga viies Tallinna osakonna uurija uurib ka Võrumaa suguvõsasid. Tartu osakonnas on 20 uurijat ja Viljandi osakonnas on 10 uurijat. Teistes osakondades on Võrumaa suguvõsade uurijaid juba vähem: Pärnu osakonnas on 6 uurijat, Läänemaa osakonnas on 4 uurijat ja Virumaa osakonnas on 3 uurijat. Saaremaa ja Järvamaa osakondades teadaolevalt Võrumaa suguvõsade uurijaid ei ole.

Ülalnimetatu on vaieldamatult võimalus huviliste omavaheliseks koostööks. Tahaks loota, et mitmed Võrumaa suguvõsade uurijatest omavad andmeid ühtede ja samade suguvõsade kohta.

Uuritavaid nimesid on Võrumaa suguvõsade uurijatel kokku ca 440 nime, seega uuritakse 7% 19. sajandi I poolel Võrumaal pandud nimedest.

Kui proovida vastata küsimusele, milliseid Võrumaa kihelkondi on uuritud teistest enam, siis sellele ei olegi väga lihtne vastata. Vastus oleneb sellest, kas võtta aluseks uurijate arv või uuritavate nimede arv. Ja veel ka sellest, kui aktiivselt ja põhjalikult on erinevad uurijad mingeid kindlaid suguvõsasid uurinud. Aga seda me ju enamasti ei tea.

Proovime siiski mingisugusegi võrdluse teha. Kui võtta aluseks uurijate arv, siis teistest rohkem on uuritud Rõuge, Urvaste ja Vastseliina kihelkondade suguvõsasid – igaühes on 29 uurijat. Põlva kihelkonna uurijaid on 26, Räpina kihelkonna uurijaid on 18, Karula uurijaid on 14, Kanepi uurijaid on 13 ning Hargla kihelkonna suguvõsade uurijaid on 6.

Uuritavate nimede poolest on samuti esirinnas Rõuge kihelkond 130 nimega ning sellele järgnevad Urvaste ja Vastseliina kihelkonnad 70 nimega. Edasi tulevad Räpina 50 nimega, Põlva 45 nimega, Hargla 40 nimega, Kanepi 35 nimega ja Karula 30 nimega.

Nagu näeme, on aktiivse uurimise all kõikide Võrumaa  kihelkondade suguvõsad. Uurijate hulgas on neid, kes uurivad päris mitme kihelkonna paljusid suguvõsasid, aga ka neid, kes on keskendunud ainult ühe kihelkonna ühe suguvõsa väga põhjalikule uurimisele.

* Artikli andmed kajastavad 2006. aasta alguse seisu.