Põhikiri

EESTI GENEALOOGIA SELTSI PÕHIKIRI

l ÜLDSÄTTED

1. Eesti Genealoogia Selts (edaspidi selts) on mittetulundusühing. Selts on 1931.a. asutatud Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi Genealoogia Toimkonna õigusjärglane. Selts taastati 05.05.1990 Tallinnas. Seltsi võõrkeelne nimi on:

1.1 Inglise keeles: Estonian Genealogical Society;

1.2 Saksa keeles: Estnische Genealogische Gesellschaft. Seltsi nimelühend on EGeS.

2. Seltsi eesmärk on eestikeelse genealoogiaharrastuse edendamine.

3. Seltsi ülesanded on:

3.1 äratada inimestes huvi oma põlvnemise ja esivanemate päritolu vastu; 3.2 aidata kaasa põlvkondadevahelise järjepidevuse säilitamisele;

3.3 tutvustada üldsusele seltsi eesmärke ja ülesandeid, virgutada inimesi genealoogilisele uurimistööle; 3.4 avada infopunkte, anda abi sugupuu koostamisel ja uurimistöö tegemisel;

3.5 luua seltsi osakondi Eesti Vabariigi maakondades ja linnades;

3.6 korraldada genealoogiaalaseid kokkutulekuid, kursusi, näitusi ja konkursse;

3.7 koostada ja avaldada trükis või internetis uurimistööks vajalikku kirjandust; 3.8 arutada seltsi liikmete uurimistöö tulemusi ja leida võimalusi nende avaldamiseks trükis või internetis; 3.9 koguda ja süstematiseerida genealoogiliseks uurimistööks vajalikke andmebaase.

II SELTSI LIIKMED

4. Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kes tunnistab seltsi põhikirja. Füüsiline isik on seltsi üksik-, juriidiline isik aga seltsi kollektiivliikmeks.

5. Seltsi liikmeks võetakse suulise või kirjaliku avalduse, sisseastumismaksu tasumise ja seltsi juhatuse poolt kinnitatud vormikohase ankeedi täitmise alusel. Kollektiivliikme puhul on nõutav kirjalik avaldus.

6. Seltsi üksikliikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi osakonna juhatus, kollektiivliikme vastuvõtmise seltsi juhatus.

7. Selts peab oma liikmeskonna üle arvestust. Seltsi üksikliikmeks olekut tõendab seltsi juhatuse poolt väljaantud liikmepilet. Liikmepilet on kehtiv, kui jooksva aasta liikmemaks on tasutud.

8. Seltsi liikmel on õigus osaleda seltsi üritustel, käsutada infopanka ja inventari.

9. Seltsi liikmel on sõna- ja hääleõigus seltsi tegevuses, õigus valida ja olla valitud seltsi juhtorganitesse. 10. Seltsil võivad olla erineva staatusega üksikliikmed.

10.1 Seltsil võivad olla auliikmed. Auliikmed valib üldkoosolek seltsile olulisi teeneid osutanud isikute hulgast juhatuse ettepanekul. Auliikmed on sisseastumis- ja liikmemaksudest vabastatud.

10.2 Seltsil võivad olla eluaegsed liikmed. Eluaegsed liikmed tasuvad ühekordse liikmemaksuna summa, mille suuruse ja tasumise korra kehtestab seltsi üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Nimetatud summa tasumise järel on eluaegsed liikmed edasistest liikmemaksudest vabastatud.

11. Seltsi liiget, kes ei täida käesoleva põhikirja nõudeid, kes kahjustab seltsi mainet (näit. rikub ajaloodokumente, käitub ebaväärikalt) või omab liikmemaksu võlgnevust üle 2 aasta, võib seltsi liikmeskonnast seltsi osakonna juhatuse (kollektiivliikme puhul seltsi juhatuse) ettepanekul välja arvata.

12. Väljaarvamise seltsi liikmeskonnast otsustab seltsi juhatus kas seltsi liikme kirjaliku avalduse põhjal, liikme surma korral või p. 11 antud juhtudel. Liikmeskonnast väljaarvamisel ei tagastata sisseastumis- ja liikmemaksuna makstud summasid.

III SELTSI JUHTIMINE

13. Seltsi kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse korraliselt kokku vähemalt l kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku:

13.1 Seltsi juhatuse esimehe nõudel;

13.2 Seltsi juhatuse nõudel;

13.3 Revisjonikomisjoni nõudel;

13.4 Vähemalt 1/10 seltsi liikmete kirjalikul nõudel põhjuse ära näitamisega.

14. Üldkoosoleku toimumisest teatatakse seltsi liikmetele vähemalt 14 päeva ette. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb või on esindatud vähemalt 10% liikmete üldarvust, millest on maha arvatud mõjuva põhjusega (haigus, lähetus, edasilükkamatud asjaolud) puudujad, kes on sellest eelnevalt teatanud.

14.1 Kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud alla 10% liikmete üldarvust, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev kõigis küsimustes otsuseid vastu võtma sõltumata osalevate või esindatud liikmete arvule.

14.2 Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjaline volikiri. Esindajaks võib olla ainult seltsi liige.

15. Kõik üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui hääled jaotuvad võrdselt, on otsustavaks seltsi juhatuse esimehe hääl. Käesoleva põhikirja p. 16.4 ja p. 16.5 näidatud juhtudel on vajalikud otsustusvõimelise üldkoosoleku 2/3 poolt hääled.

16. Seltsi üldkoosolek otsustab seltsi tegevuse põhimõttelisi küsimusi, kuid selle ainupädevuses on:

16.1 Seltsi juhatuse esimehe, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine neile volituste andmisega viieks aastaks;

16.2 Seltsi aastaaruande ja eelarve kinnitamine;

16.3 Sisseastumis-ja liikmemaksu määra ja tasumise korra kinnitamine;

16.4 Seltsi liikmete tagandamine üldkoosoleku poolt valitud ameteist;

16.5 Seltsi põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine;

16.6 Seltsi tegevuse lõpetamine või reorganiseerimine;

16.7 Auliikme nimetuse omistamine.

17. Üldkoosolekute vahepealsel ajal juhib seltsi tegevust juhatus, mille koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui 2 korda aastas. Juhatuse koosolekud protokollitakse.

18. Juhatuse pädevusse kuulub:

18.1 Seltsi esindamine. Seltsi esindab kõikides õigustoimingutes kas seltsi juhatuse esimees või aseesimees, kaks juhatuse liiget koos või juhatuse poolt volitatud juhatuse või erandina volitatud seltsi liige.

18.2 Seltsi jooksvat tegevust puudutavate küsimuste arutamine ja otsustamine (v.a. üldkoosoleku kompetentsi kuuluvad küsimused). Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, võrdse häälte jaotuse puhul otsustab esimehe hääl.

18.3 Toimkondade moodustamine seltsi töö korraldamiseks.

18.4 Üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle otsuste elluviimine.

18.5 Liikmete väljaarvamine ja väljaheitmine seltsist.

19. Seltsi juhatusse kuuluvad:

19.1 Seltsi juhatuse esimees ja aseesimees;

19.2 Teised juhatusse valitud seltsi liikmed;

19.3 Seltsi osakondade juhatuste esimehed.

20. Seltsi juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle 1/2 koosseisust. 21. Seltsi juhatuse esimehe pädevusse kuulub:

21.1 Seltsi esindamine;

21.2 Seltsi juhatuse töö juhtimine ja seltsi juhtimine juhatuse istungite vahepealsel ajal. Esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

21.3 Dokumentide allkirjastamine.

22. Seltsi revisjonikomisjon valitakse üldkoosolekul 3 liikmelisena.

23. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast revisjonikomisjoni esimehe. 24. Seltsi revisjonikomisjon revideerib seltsi põhikirjalist ja majanduslikku tegevust vähemalt l kord aastas ja kannab sellest ette üldkoosolekul.

25. Selts jaguneb osakondadeks, mida juhivad osakonna üldkoosolekul valitud juhatused.

IV SELTSI VARAD JA MAJANDUSLIK TEGEVUS

26. Seltsil on õigus:

26.1 Omada ruume ja inventari;

26.2 Sõlmida lepinguid seltsi huvides;

26.3 Kulutada seltsi rahalisi vahendeid põhikirjalise tegevuse edendamiseks.

27. Seltsi rahalised vahendid moodustuvad:

27.1 Sisseastumis- ja liikmemaksudest;

27.2 Lepingulistest töödest;

27.3 Annetustest, korjandustest ja toetustest;

27.4 Kirjastus-ja muust mittetulunduslikust tegevusest.

28. Seltsi liikmel ei ole õigust seltsi varale.

29. Selts ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, seltsi liikmed ei kanna varalist vastutust seltsi varaliste kohustuste eest.

30. Riik ei kanna varalist vastutust seltsi varaliste kohustuste eest ega selts riigi kohustuste eest.

31. Selts vastutab oma varaliste kohustuste eest seltsi varaga.

32. Selts peab oma raamatupidamist, tasub seadusega kehtestatud makse ja esitab seadusega ette nähtud aruandlust.

33. Seltsi majandusaasta on kalendriaasta. Seltsi majandustegevuse kohta annab juhatus aru üldkoosolekule, mis aruande kinnitab.

34. Seltsi osakonna rahalisi vahendeid käsutab seltsi osakonna juhatus, mis annab sellest aru osakonna üldkoosolekule.

V SELTSI SÜMBOOLIKA

35. Seltsi embleemil on põlvkondade järjepidevuse sümbol. See on kujutatud kuldselt ümmargusel sinisel foonil. Embleemi ümbritseb valge ääris, millel on must tekst EESTI GENEALOOGIA SELTS ja abiellumist tähistav märk oo.

36. Seltsi lipul on seltsi embleem, mis on asetatud kuldsetest tammeokstest pärjaga ümbritsetud kollasele vapikilbile. Kilbil on mustad aastaarvud 1931 ja 1990. Lipu värv on sinine, lipp on ümbritsetud kuldsete narmastega.

37. Seltsi embleem on seltsi muu sümboolika (logo, pitsat, kirjaplank, visiitkaart jne.) kohustuslik osis.

VI SELTSI TEGEVUSE REORGANISEERIMINE JA LÕPETAMINE

38. Selts reorganiseerib või lõpetab oma tegevuse:

38.1 Seltsi üldkoosoleku vastava otsuse alusel, mis võetakse vastu vähemalt 2/3 häälteenamusega;

38.2 Muudel Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud juhtudel.

39. Seltsi tegevuse lõpetamisel moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni.

40. Likvideerimiskomisjon:

40.1 Lõpetab seltsi toimingud;

40.2 Avaldab seltsi tegevuse lõpetamise teate ajalehes;

40.3 Kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;

40.4 Annab pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud seltsi vara ja rahalised vahendid üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule üldkoosoleku otsuse kohaselt;

40.5 Teeb muud toimingud, millised on ette nähtud mittetulundusühingute seaduses seltsi reorganiseerimise või lõpetamise puhul. Põhikiri on vastu võetud seltsi üldkoosolekul Viljandis 17. märtsil 2001 Täiendavate muudatustega kinnitatud seltsi üldkoosolekul Rakveres 08. märtsil 2003 Täiendavate muudatustega kinnitatud seltsi üldkoosolekul Tallinnas 11. märtsil 2006 Täiendavate muudatustega kinnitatud seltsi üldkoosolekul Tallinnas 08. märtsil 2008 Täiendavate muudatustega kinnitatud seltsi üldkoosolekul Tallinnas 13. märtsil 2010 Täiendavate muudatustega kinnitatud seltsi virtuaalsel üldkoosolekul 08. mail 2021


 Põhikiri on vastu võetud seltsi üldkoosolekul Viljandis 17. märtsil 2001