Head sugupuu-uurijad!
Sellelt lehelt leiate SAAGA-s olevate Eesti Apostlik-õigeusu Kiriku Angerja Issanda Taevaminemise koguduse
sünni-, abielu- ja surmameetrikate registrid, millest vajaliku info leidmist hõlbustab käepärane otsingusüsteem.
Andmed on digitaliseerinud Kadri Kruusiauk.
Lehekülje tehniline teostus EGeS Rapla osakonna liikmelt Mardo Margumets'alt.
Angerja õigeusu kihelkond tekkis 1893. aastal Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel ja sai nime esimesena luterlusest õigeusku üle läinud küla järgi, ning sellest ka kiriku nimi. Algul peeti jumalateenistusi Salutaguse koolimajas, hiljem ka Pahklas. 1897.aastal võõrandas valitsus Tohisoo ja Kohila mõisatelt maatüki kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks, 4.juulil 1899 toimus uuele pühakojale nurgakivi panek ja pühitsemine. Kirik ehitati arhitekt V. I. Lunski projekti järgi ja õnnistati 28. jaanuaril 1901. Kuigi kogudusel oli maad 7 tiinu (1tiin=1,0925 hektarit), ei jätkunud seda siiski kalmistu jaoks ja surnud maeti algul Hageri lutteriusu kalmistule, kus õigeusklikele oli eraldatud oma osa. Oma kalmistu saadi alles 1920. aastal ja esimene matusetalitus sinna toimus 13.augustil 1920. Kalmistu asetseb kirikutagusel maa-alal.
Teenekaimaks koguduse hingekarjaseks võib lugeda ülempreester Karp Oberpahl'i, kes juhtis koguduse vaimset elu 40 aastat, kuid oli sunnitud erimeelsuste tõttu mõnede kirikunõukogu liikmetega 1934.aastal ametist lahkuma. Tema hooliv suhtumine rõhututesse ja lai huvidering kajastuvad koguduse kroonikas. 10.veebruaril 1935 pühitseti Angerja koguduse uueks preestriks endine Mõniste-Ristiku koguduse diakon Konon Kolon.
1939.aastal alanud sõda, ränk okupatsiooniaeg ning stalinlikud tagakiusamised, mõjusid kirikuelule laastavalt. 8.detsembril 1940 ütles K.Kolon ametist lahti ning kogudus jäi vaeslapseks. Lühikese aja jooksul vahetusid veel mitmed preestrid ja 1950.aastal esitati palve koguduse likvideerimiseks ning vormistamiseks Tallinna Issandamuutmise abikoguduseks. Angerja kogudus suleti ametlikult 22.novembril 1951. Angerjasse jäi elama preester Konon Kolon, kes pärast koguduse sulgemist andis tuge kohalikele õigeusklikele. (K.Kolon suri 11.juunil 1955, on maetud Angerja-Kohila kalmistule.)
Kogudus taasavati 1993. a. Mõtte algatajaks oli Lelle Püha Kolmainu koguduse preester Wladimir von Berens.
Lühikokkuvõte EAÕK Angerja-Kohila Issanda Taevaminemise koguduse ajaloost on tehtud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilase Triin Pärgma aastatöö põhjal (Pärnu 2008).